UML diagrammikeel

Mis on UML?

UML on visuaalne modelleerimiskeel, mis aitab tarkvaraarenduses nii kliendile, arendajale endale kui
ka erinevatele muudele isikutele protsessi juures kuvada täpsemalt, milline arendatava toote sisemine
struktuur erinevatel tasanditel olema peaks. UML on aga ka haruskeel, ehk teisisõnu on erinevaid
diagrammiliike nende erinevate tasandite kuvamise jaoks väga palju. UML defineerib ära nende erinevate
tasandite diagrammide notatsioonid, keskendudes siis nendel spetsiifilistel tasemetel vajamineva
kirjeldusele. Tarkvaratoote käitumise kirjeldamiseks on näiteks käitumisdiagramm, andmestruktuuri
kirjeldamiseks on näiteks olemidiagramm (ERD). Ja nii, erinevate aspektide kohta. UMLe kasutatakse
nii uue arendustöö kirjeldamiseks kui ka olemasoleva dokumenteerimiseks.

Kuidas UML tekkis?

UML tekkis vajadusest kujutada objektorienteeritud programmeerimise jaoks ühtset keelt, mis kuvaks
protsessi ilma koodita. Algselt tekkis see kui Grady Booch ja James Rumbaugh ühendasid oma diagrammikeeled,
kuhu siis aja jooksul tekkiski teisi harusid juurde. UML ise on akronüüm ingliskeelsest terminist
"Unified Modeling Language".

Mida saab kujutada UMLiga - ehk kui palju diagrammide liike olemas on?

Erinevaid UML liike on palju, näiteks:

• Vooskeem (Flowchart)
• Klassidiagramm (Class diagram)
• Objekti diagramm (Object Diagram)
• Koostöödiagramm (Collaboration Diagram)
• Olemidiagramm (Entity Relation Diagram)
• Kasutuslooskeem (Use Case Diagram)
• Olekuskeem (State Diagram)
• Tegevusdiagramm (Activity Diagram)
• Komponendi Diagramm (Component Diagram)
• Kommunikatsioonidiagramm (Communication Diagram)
• Ajastusskeem (Timing Diagram)
• Jadaskeem (Sequence Diagram)
• Levitusskeem (Deployment Diagram)
• Paketiskeem (Package Diagram)
• Profiilidiagramm (Profile Diagram)

Mõningaid UML liike

Kasutuslooskeem (Use Case Diagram)

Lühikirjeldus: Näitab süsteemi aktoreid (kasutajad, süsteemid) ja nende toiminguid.
Kujundite/joonte seletus: Aktor on tulpikujuline inimene, süsteem on ristkülik, seosed näidatud joonega, mis võib olla nool või lihtjoon.
Näidisjoonis:

Klassidiagramm (Class Diagram)

Lühikirjeldus: Näitab süsteemi klasse, atribuute, meetodeid ja seoseid klasside vahel.
Kujundite/joonte seletus: Klass on ristkülik, jagatud kolmeks osaks (nimi, atribuudid, meetodid), seosed võivad olla assotsiatsioonid, pärilikkus või kompositsioon.
Näidisjoonis:

Jadaskeem (Sequence Diagram)

Lühikirjeldus: Näitab objektide vahelisi sõnumeid ajas, kuidas nad suhtlevad.
Kujundite/joonte seletus: Objektid on horisontaalselt üleval ristkülikutena, sõnumid on vertikaalsed nooled ajateljel.
Näidisjoonis:

Olekuskeem (State Diagram)

Lühikirjeldus: Näitab objekti olekuid ja nende vahelisi üleminekuid.
Kujundite/joonte seletus: Olek on ovaal, algus ja lõpp on täisringid, üleminekud on nooled koos sündmustega.
Näidisjoonis:

Tegevusdiagramm (Activity Diagram)

Lühikirjeldus: Näitab tegevuste voogu, otsuseid ja paralleelset tegevust.
Kujundite/joonte seletus: Tegevus on ristkülik, otsus on romb, voog on nool.
Näidisjoonis: