Tagasi

Inkrementaalne arendusmudel


Inkrementaalne arendusmudel on üks viis lahendada kosemoduli jäika tsüklit. See aitab
arendusmeeskonal toime tulla muudatustega paremini. Muudatused võivad tulla kas äritegevusest,
kliendi soovidest, turu olukorra muutumisest, tehnoloogiate muutumisest, seaduse muutumisest või
lõppkasutaja tagasisidest. Kuna kosemudelis keset arendustööd on muudatustega toimetulek
keeruline, on kosemudeli kasutamise puhul muudatuste sisseviimine üsna kulukas, siinkohal tulebki
appi inkrementaalne arendusmudel. Mudel ise on siis ajaraafiku ja ei tugine erinevalt
kosemudelist täielikult valmiskirjeldatud kavandile. Selles mudelis saab arendada erinevaid
programmiosi samaaegselt või erinevatel aegadel.
Inkrementaalsesa arendusmudelis aitab samaegset arendustööd teha kindlad tegevused mida kosemudelis
ei ole. Nende tegevuste abil on võimalik kliendile kuvada programmile keskse tähtsusega osi, enne kui
neid täielikult arendama hakatakse. Tehakse näiteks, kas mingisugune kasutajaliidese prototüüp, või
programmeeritakse vähese testimise läbinud MVP (Minimum viable product) mis omab ainult programmi mnõetes kirjeldatud
kesket funktsiooni. Näiteks kui tegemist on failikonverteriga, siis ei oma ta suurt kasutajaliidese kujundust, ega isegi
kõiki formaate mis lõpp-programm teisendama peab, vaid ainult demonstreerib seda funktsionaalsust osaliselt.



Kuidas on inkrementalses arenduses tegevuste käik?

Nõute kirjeldus


Kirjeldatakase ära üldjoontes mida valminud tarkvaratoode tegema peab. Nõuded jaotatakse ka
ära tähtsamateks ja vähemtähtsamateks. Tähtsamad nõuded on tavaliselt need, mis kliendile
rohkem väärtust toob. Siin määratakse ära ka kuidas arendustööd toimima hakkab, ehk millistes
inkrementides klient oma toodet saama hakkab - ehk kui pika aja tegant.
Iga inkrement peab tarnima kliendile mingisuguse toimiva toote osakese.

Süsteemi arendus


Kui nõuded on olemas, ning ära jaotatud prioriteedi järgi hakatakse toodet tarnima peale nüüd
teostavat arendusprotsessi. Siin arendataksegi välja vastavalt nõutele programmiosa.
Iga inkrementi saab arendada kasutades erinevaid eksisteerivaid arendusmudelid.
Näiteks kui on programmi osa, mis väga palkju muutmist ei vaja - näiteks fdaili arvutist
lugemist, või sinna kirjutamist - siis on seda programmiosa (või funktsiooni) võimalik
mudel kõige paremini sobib, on arendusmeeskona otsustada, vastavalt sellele millione
programmiosa parasjagu arendusel on.

Arendusega samaaegne nõuete täiendus


Kui aredatava programmiosa nõuded on külmutatud (ehk neid ei saa hetkel muuta), siis muude
mittearendusolevate osade nõudeid on võimalik muuta, ning nüüd kui mingisugune programmiosa
läbib parasjagu arendustsüklit on võimalik muuta muid nõudeid, mille vastav inkrement kas
hetkel arenduses enam ei ole või veel ei ole. Kõik muud nõuded on lahtised. See tähendab
ka ühtlasi seda, et üks programmi osa on nõute väljaselgitamise lõpetanud, saab seda
arendama asuda, enne kui nõuded täielikult valmis on.

Tarne ja integratsioon


Nõuetele vastava programmiosa valmimisel tarnitakse programmiosa - ehk inkrement - kliendile.
Klient saab siis selle koheselt kasutusse võtta - või omapoolselt läbi testida - ja täpsustada edasis projekti nõudeid ja anda tagasisidet valminud programmi osa kohta.
Selle põhjal võidakse tuletada juba valminud osale uusi nõudeid.
Klient saab siis ka
valminud osa koheselt integreerida muu olemasoleva keskkonna või eelnevalt arendatud toote
süsteemidega.



Inrementallse arenduse head ning halvad küljed


Head küljed Halvad küljed
Kulutused on väiksemad - Kuna kasutaja nõuded on muutuvad, aga muudatusi
saab sisse viia arendustsükli käigus, on nende muudatuste kulud väiksemad
kuna arendustsükkel ise ei ole vaja lõpuni viia, enne muudatuste sisse -
viimist.		 Progressi jälgimine on keerukas - Arendustöö progressi ei jälgita enam
arendatud nõuete järgi, kuna need ei ole arendustöö alguses valmis, vaid
progressi jälgitakse arenduskiirusepõhiselt - kui palku igas ajavahemikus
nõuteset arendada on võimalik. See tekitab siis halduritele nõude, et nad
vajavad pidevalt dokumentatsiooni arendustöö hetke kulgemise kohta. Kui
arendustöö on ka kiire, siis vahest on ka selle dokumentatsiooni hankimine
keeruline, kuna iga väikese versiooni kohta ei ole mõtet seda lihtsalt
tekitadagi.
Kliendi tagasiside on kohene - olemasolevale arendustööle saab meeskond
keset arendust tagasiside, et vajadusel muuta oma nõudeid, ja seega arenduse
suunda. Klient näeb ka kui palju on tehtud.
 Süsteemi struktuur aja jooksul degredeerub - Kuna arendatakse juurde
pidevalt uusi osi, ning ka selliseid osi mida alguses planeeritud ei olnud
siis kipub arendatava toote sisemine süsteem spagetistuma. Selle vältimiseks
kulutatakse lisaressursse koodi refaktoreerimisele, et sisemine struktuur
korras hoida. Kui korrashoidu et teostata, on hilisem muudatuste ja uute
valmisosade integratsioon tunduvalt keerulisem.
Tarne on kiirem - klient saab juba funktsioneerivad osad kohe pärast
arendustöö lõppu kasutusele võtta, ning klient saab sellest varem kasu
kui näiteks tarkvaratootega, mida arendatakse jäiga arendusmudeliga.


Arendusmudeli joonis




Mis vahe on inkrementaalses SDLCi ja iteratiivsel SDLCi?

Kuna inkrementaalne arendus ja iteratiivne arendus on lihtsalt sarnared sõnad
kipuvad nad inimistel sassi minema, aga nad siiski tähendavad erinevaid asju.

Allikas (eucip)